detsember 15, 2009.

Ludo luulevõistlus!

Autor: Berit

Ludo Jõuluvana

Ludo Jõuluvana

Ludo luulevõistlus on lõppenud!

Jõuluvana ning päkapikud arvavad, et lauamänguritest poeedid olid väga head lapsed ning seetõttu jagati 26. detsembril ka kingitusi:

Absoluutarvestuse võitja – Kristjan
Kõige enam luuletanud lauamängur – Marika
Kõige vähem, kuid kõige stiilsemalt luuletanud lauamängur – Aigar

Palju õnne! Täname kõiki osalenuid!

Kõiki laekunud luuletusi loe artikli kommentaaridest.

On varsti lähenemas jõul
ja lumi katab maad
on rõõmus lauamänguhull
saab kingitusi ta

Jõulumees on aga karm
tal pakid loetud kõik
sul olema peab valmis salm
siis kinki loota võid

Kui valmis ise salmi teed
mil teemaks mäng ja laud
siis saada jõuluks meile see
sind ootab kuulsus, au

Kaunimaile sõnadele
jõulutunnet anname
parimale riimijale
mängukese kingime!

Ludo kuulutab välja lauamänguteemaliste luuletuste võistluse! Ükskõik, kas eelistad riime, vabavärssi või haikusid, saada oma luuleteos enne 24. detsembrit meile – või kirjuta siiasamasse kommentaariks.
Luuletusi hindavad Ludo ametlik jõuluvana Aapo ning päkapikud Allan ja Margus.

Parimale sõnaseadjale auhinnaks uus eesti-, ladina- ja suahiilikeelsete reeglitega lõbusjabur kaardimäng Mow! Luuletused avaldatakse detsembrikuu jooksul Ludo veebikanalites.

Märksõnad: Artiklid, Sündmused, Uudised at detsember 15, 2009. Trackback URI: trackback

Kommentaarid

  1. detsember 15th, 2009 at 19:56 #Margus Makke

    Elu kiviajal oli ilus
    Muudkui kaeva kulda mis siis
    Et sellega midagi teha polnud
    Aga eks see tolmund
    Kusagil hüti nurgas või
    anti kurele kui too lapsi tõi

    Elu kiviajal oli ilus
    Raiu, kaeva, korja või puhka vilus
    Ikka abiks on kivistkirves
    Ning toiduks piisas
    Vaid marjadest peotäies
    Ning ka puidust,savist kivist sai kõhu täis

    Elu kiviajal oli ilus
    Eduks vajalik: avastus,
    Hütt, põld, kirves
    Rohumaa, rahvas
    Mida rohkem
    Seda uhkem

    Mnjah, tuli nagu tuli, eks riim ole vildakas ja kujundid kehvakesed kuid ehk saate aru mis mängust jutt :)

  2. detsember 15th, 2009 at 22:17 #Margus

    No Stone Age loomulikult. Ära alahinda end, värsimeister :)

    Ja muide, auhinnamängu “Mow!” karp häälitseb avades lehma moodi “Muuuuuuuuu!”

  3. detsember 16th, 2009 at 18:24 #mr.Costello

    Mängudes ma olen keeranud,
    teistel vussi tehinguid.
    Kuid kas selle eest ka
    karistust siis väärin ma?

    Palun, kallis Ludovana,
    ära tee mul vastu sedasama.
    MOW!-ga ära hirmuta,
    muidu otsad annan ma.

    Lepin hoopis sellega,
    et ootan suure pingega,
    mis mul posti postatab
    kui Secret Santa koputab.

  4. detsember 17th, 2009 at 02:00 #Ove

    Metsavana mõtles kah luuleread välja, kuid kartis neid siia üles seada. Lubas minul seda teha – no tuttav nägu, ehk ei anta peksa:

    S**t lauamäng meil poodi toodi,
    Friigid enam onagi ei vea.
    Nüüd kõik usinalt talle kirjutamas oodi
    Värsiridu ainult täis neil pea

    (c) Mõtsapäss (http://full-metal-metsavana.blogspot.com)

  5. detsember 18th, 2009 at 13:07 #sajaanid

    kamp taas kokku saanud on
    kõik valmis laua ääres reas
    väike klikk käib ära peas
    kui karbist väljub karkassonn

    kuidas täna teeme, pärin
    draakon, torn või mõlemad?
    panna ennast põlema
    ei soovita mul ükski käli

    mängu lõpus sõber Tõuni
    numbreid kokku liitma asub
    äkki temal teada tasub
    et hoopis Paavo mängu õunis.

  6. detsember 18th, 2009 at 15:16 #aigar

    mow – päiksena särad sa –
    lauamängurist
    luuletajate unelm

  7. detsember 18th, 2009 at 22:43 #Marika

    Kui olen hea pöialpoiss
    siis töötan hoolega,
    et tunnel jõuaks kullani
    ja mina ise ka.
    Ma tee peal vahel peatun
    ja uurin kaardilehte,
    et kuhu poole pöörata
    kui tee hargneb kahte,
    kahte suunda…
    ja veel mul mureks,
    et Saboteur
    mul teed ei suleks,
    pean kirkat hoolsalt valvama
    ja laternat ja käru,
    et neid ei tuleks lõhkuma
    mõni Saboteuri näru.

    Kui olen ise Saboteur
    siis püüan kogu hingest,
    et mõni pöialpoiste paar
    hirmust oleks kange.
    Ma laterna puhun
    ja käru teen katki,
    kive tunnelisse uhun
    ja korraldan eksiretki,
    las pöialpoisid rabavad
    kaevandusekäigus
    neil endil peagi tulevad
    töös pausilõigud.
    las süüdistavad omavahel,
    kuhu poole oleks õigem
    kaevata uusi käikusid
    ja kes on kellest haigem.
    Mind nad ei kahtlusta,
    sest oskan peita ennast…
    ja alles mängu lõpus
    nad teada saavad tõde,
    et tõeline Saboteur
    oli nende endi õde!

  8. detsember 18th, 2009 at 22:45 #Kai-Kati

    Küülna sära silmadesse,
    jõulurõõmu südamesse,
    usk ja lootus, jõuluhahu hinges
    uudeaastasse nii minge.

    *-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*

    Kauneid jõuluhetki Sulle,
    hubast sära küülnatulle!
    Aasta uus Sul õnne toogu,
    vana haunilt meelde jäägu!

    *-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*

    Kulla kallis jõulumees
    miks Sul valge habe ees?
    Kui Sul poleks habe ees
    võiksid olla minu mees!

    Häid pühi kõigile! : )

  9. detsember 18th, 2009 at 23:40 #Marika

    On Hundimängu saladus
    mis roll on kelle omadus
    kes on halb ja kes on hea
    naabri hinge sa ei tea.
    Mängujuht on nagu jumal
    - algab päev ja algab öö
    - mängijate silmi avab
    siis kui susi kõhu täis on söönd.
    Päeval sõbralik on punt
    külarahvas lahke, hea
    öösel ilmub libahunt
    maha murdma kellegi peab.
    Hommikul otsitakse süüdlast
    kahtlusaluseid võib olla mitu
    süüdistatu võib end kaitsta püüda
    et ta puhas sellest patust
    Ometigi tihtipeale
    juhtub mängus sedagi
    et hukkamõist saab osaks heale
    kes pole teinud midagi
    Aga päris hundil
    kasukaid on hulgim
    võib minna mitu päeva
    ja mitte keegi ei aima
    et nad hundi kõhtu läevad
    kui libahunti laimavad.
    Suures seltskonnas rolle on rohkem-
    peale selgeltnägija
    ja ravitseja
    külas tegutsevad
    cupido ja kohitseja
    ja veel on seppi ja perenaisi,
    armukesi ja ka teisi
    nagu päris elus ikka
    mõni kaobki teiste sekka,
    tihti üsna kirju punt
    ja mitmel rolliks libahunt.

    Lõpuks võidab hunt või rahvas
    võidab ellujäänu
    mängida on seda vahva
    naerda kõvasti on saanud
    Tihti naerust kõveras
    süütu ja süüdlane mõlemad.
    Uued rollid ja intriigid
    igas mängus uus on lava,
    aga kas selles mängus viigist
    saab üldse unistada ?

  10. detsember 18th, 2009 at 23:59 #Marika

    Lauamänguklubi

    Koguneb rahvas
    ja mängitakse mänge
    tundide kaupa
    ja tuju ei lange
    kõigil on lõbus
    pole tähtis vaid võit
    osasaamine mängust
    mõni nutikas käik
    toredad semud
    ja uued mängud
    öösel väsinuna koju
    õnnelikuna vangud
    ja tead, et homme
    juba homme
    võid helistada
    ja minna
    sõprade juurde
    mängima sinna
    uusi mänge
    ja vanu mänge,
    vanu kindlasti ka
    lauamänguklubi asutajaid
    selle eest tahaks tänada,
    et nii palju
    meeldivat aega
    toredas seltskonnas
    veedetud saab
    ja nii mõnigi vaevav mure
    tahaplaanile jääb
    mängides mänge
    oleme mujal
    oleme mängude maal
    ja lauamäng ongi see
    mis meid õnnelikuks ja vabaks teeb
    ja kõigil on alati lõbus
    ja lauamänge on palju
    pole vaja karta, et otsa saab
    et ei jätku…
    Igaühe jaoks on mänge
    mis köidavad
    mis meeldivad
    ja kõik siin klubis
    lauamänge naudivad
    ja mitte keegi ei ütle:
    Enam ei viitsi, enam ei taha
    On peas meil ainus mõte:
    Veel mängida tahan!

    Soovin meie klubile,
    kõigile Ludo liikmetele,
    lauamängusõpradele
    rõõmsaid jõule,
    õnnelikku ja edukat
    mänguderohket uut aastat!

    Marika

  11. detsember 20th, 2009 at 02:38 #Raiko

    Lauamäng

    “Lauamäng?”
    Sõber kord küsis nii.
    “Milleks? Mille kuradi jaoks?”
    Vaatasin teda suurte silmadega –
    mõtlesin.
    Vastasin, et minu jaoks.
    Ajaviite ja hea enesetunde jaoks.
    Seltskonna ja hasardi jaoks.
    Tegevuse ja hobi jaoks.
    Kuid sõber raputas pead…
    Ta ei mõista.
    Ta ei mõista mind lauamängulist.
    Ta ei taju seda mängu elulist.
    Ei usu seda nappi kaotust valulist.
    Väldib seda uut laiendit olulist.
    Teab ainult lauamängu alalist.
    Ei mõista, et pole mängu tavalist…
    Sõber kord ikka võttis ja proovis!
    Täringut veeretas, üha enam proovis.
    Kaarte võttis ja nuppu liigutas.
    Hilja õhtul veel teistki mängu soovis.
    “Lauamäng?”
    Sõber kord küsis nii:
    “Kas sul see juba on? Kas mängime?”
    Nüüd tema pool me hängime,
    ja ainult mängudest me räägime.
    Ei söö kohati enam – nälgime,
    sest kogu raha eest nüüd mängime!
    Alles eile veel teine sõber küsis:
    “Lauamäng?”
    Ja täna ma vastan talle:
    “Aga mis siis veel???”

    Raiko
    20.12.2009

  12. detsember 22nd, 2009 at 16:29 #Kristjan

    Viskan hooga täringuid,
    pean mänguväljal lahinguid.
    Võit kindlalt tulemas on meil,
    kuid ei.. kõik ühed tulid, feil!

    Ah tahad vallutada seda saart?
    Aga mul on siin üks kaart..
    “Viis eurot!” ütlen ma
    ja see kaart jääb käimata.

    Kuid mäng jääb pooleli meil nüüd,
    sest kostab jõuluvana appihüüd.
    Me seas on reetur, see on selge.
    Ei ole väljavaated helged.

    Jõuluvana sõit on ohus,
    kui põhjapõdrad on kõik nohus.
    Kes levitas seagrippi, …sina?
    Poleks kujutan’d sind ette Cylonina!

    Nüüd loodan läbida skill cheki
    ja põhjapõtradele panen selga teki.
    Käin välja strategic planningu
    ja Cylonid on hämmingus

    Veel enne kui on liiga hilja,
    kihutabki jõuluvana välja.
    Veab kuubikuid ta punktist punkti
    prestiiž tal varsti sada punkti!

  13. detsember 23rd, 2009 at 14:56 #Martti

    Kuues tund jo kaugel ööbib,
    punane valgele vihaselt röögib.
    Salarünnak hiilis mööda vett:
    tõrvik, mõõk ja nooltebukett.

    Teada oli, et head sest ei tule,
    liitlasele petrooleumi ja põle-
    ma tahaks ta raisa panna!
    Leidis üles mu Achilleuse kanna!

    Eelmine ring mul veel tugev oli kaitse,
    nüüd hoopis võidutort vastasel maitseb.
    Ukse taga möirgab põhjala hord,
    tuhaks on põlenud Lannisport.

  14. detsember 24th, 2009 at 14:41 #Allan

    Doris saatis kirjaga järgneva luuletuse:

    Päkapikkude pahandus

    Õues sajab valget lund,
    algamas on lauamängutund,
    päkapikkude töökojas,
    nende väikeste meeste majas.

    Haamrid ja naelad käest,
    mängivad nüüd kõigest väest.
    Oi, kui vana tead saab,
    küll ta alles pahandab.

    Tegelikult ju kingitustega,
    nad ise ei tohiks mängida,
    aga see karp, mis nurgas ei püsi,
    on liiga hea, et olla tõsi.

    See Miku ja Tiiu uus mäng,
    tekib lausa jube äng,
    kui seda ei saa katsuda,
    vaadata ja näppida.

    Kaetaksegi vana laud,
    et teha üks kiirem round.
    Täringud valmis, kaardid jagatud.
    reeglid selged ja nupud rabatud.

    Aga oh õnnetust, mis siis nüüd,
    “Ho-ho” kostub jõuluvana hüüd.
    Kiirelt pakitakse kõik kokku,
    ja siis ruttu jõululattu.

    Paraku üks punane jõulunupp,
    ununes lauale kui oli rutt.
    Kuid Miku, Tiiu, ärge heitke meelt,
    homme leiate selle sussi seest.

  15. detsember 24th, 2009 at 14:42 #Allan

    Ja Kairi kirjutas meile nii:

    Siis kui õled tuppa toodi,
    olid jõulud vanamoodi,
    söödi vorsti, joodi kalja,
    Tsirkus võeti sahtlist välja
    Nüüd on jõulud sedamoodi:
    tõttad Lauamängupoodi,
    vaatama, kas kaupa toodi!

Lisa oma arvamus