Ludo lauamängupood – leia omale sobiv lauamäng meilt!

Dominion koos laienditega

Ludo Lauamänguklubi liige Heiki kirjutab hittkaardimängust Dominion ja selle lisadest.

Dominion on umbes 30-60 minutit vältav mängijatele kohandatav kaardimäng, mida saavad mängida 2-4 mängijat. Mängu teemaks on kergelt fantastikahõngulise kuningriigi valitsemine ja eesmärgiks, et mängu lõppedes oleks sinu pakis enam võidupunkte kui teistel mängijatel.

Dominion’it võrreldakse sageli Race for the Galaxy’ga, mida Kristjan mõni aeg tagasi arvustas, ning San Juani, selle eelkäijaga. See võrdlus pole siiski päris tabav, kuivõrd mängu juured on hoopis mujal (San Juan ja RftG pärinevad Puerto Rico’st ja saksa töölise-paigutamise-mängudest, aga see on juba eraldi jutt). Mängu autor Donald X. Vaccarino oli fanaatiline Magic: the Gatheringi (MtG) mängija, kes aga samal ajal üritas oma mänge luua. Tema mänguseltskond koguneski kaks korda nädalas, üks kord MtG mängimiseks ja teine kord Donaldi prototüüpide testimiseks, mis, olgu kohe öeldud, üldiselt hävitava hinnangu said.

Nende katsetuste seas leidus siiski üks, tänase Dominioni eelkäija. Selle mängu prototüüp meeldis kõigile väga ja varsti mängiski kogu seltskond kaks õhtut nädalas üksnes Dominionit. Üks asi viis teiseni, mäng anti välja mitme suure kirjastuse, sealhulgas Rio Grande ja Hans im Glücki poolt, ja praeguseks on sellele järgnenud kaks lisapaketti (neist täpsemalt allpool).

Mida karbist leiab?

Dominioni ja Dominion: Intrigue kastis on lisaks reeglitele mängu komponentideks olevad 500 (!) kaarti ja nende paigutamiseks sobiv vahedega sisu, milles iga erineva kaardisarja jaoks oma pesa vastava märgistusega. Dominion: Seaside sisaldab lisaks reeglitele ja pesadele 300 kaarti,metallist korralikke raha- ja embargožetoone ning 18 mängijamatti.

Kaartide kasutamisest pisut hiljem, kuid sissejuhatavalt selgitaks, et kaardid jagunevad põhiliselt kolmeks:

• punktikaardid (rohelised) ja negatiivsed punktikaardid (lillad);

• rahakaardid (kollased);

• kuningriigikaardid (hallikasvalged).

Mida karbist leiad

Dominion: Seaside sisaldab lisaks eelnenuile ka oranže kestuskaarte, mis oma olemuselt on samuti kuningriigikaardid. Täiendavalt värvile tasub kaartide liigitamisel tähele panna ka alumisele reale kirjutatud sõnu – kuningriigikaartide puhul, millega tegevusi teha saab, on seal sõna ’Action’, raha puhul ’Treasure’, võidupunktide puhul ’Victory’. See võib oluline olla eriti mõningate Intrigue’i kaartide puhul, mis toimivad võidupunktidena, aga lubavad ka mingi tegevuse teha (Nobles, Great Hall).

Eelnevatest eraldi tuleks vaadata hävitamiskaarti (’Trash’) ja lilla seljaga nn ’Randomizer’-kaarte. Neid kasutatakse erinevate juhtude märkimiseks: hävitamiskaardile asetatakse kaardid, mis on erinevate tegevustega mängu käigus mängust eemaldatud, lilla seljaga kaardid võib asetada kuningriigikaartide alla, selg üles, et oleks hõlpsam mängu lõputingimuste saabumist kontrollida. Kuivõrd nad näevad avatult välja nagu tavalised kaardid, siis kasutatakse neid ka juhul, kui soovitakse juhuslikult otsustada, millised kuningriigikaardid mängu tulevad.

Kuidas mäng käib?

Mängu ülespanemisel tuleb teha mõned korrektuurid sõltuvalt mängijate arvust. 2 mängija korral tuleb kolme põhilise võidupunkti liigi (Estate, Duchy ja Province) pakke vähendada selliselt, et igas pakis oleks vaid 8 kaarti. 3-4 mängija korral on pakkides 12 kaarti. 5 mängija korral suurendatakse provintsikaartide (Province) hulka 15-ni ja 6 mängija korral 18-ni, ülejäänud virnad jäävad 12-ks. Needusekaarte (Curse) on 2 mängija korral mängus 10, 3 korral 20, 4 korral 30, 5 korral 40 ja 6 korral 50. (Peab märkima, et enam kui nelja mängijaga mängimiseks on vajalikud nii Dominion kui Dominion: Intrigue).

Lisaks eelnenuile tuleb mängu panna 10 kuningriigikaarti. Need võib valida ’Randomizer’-kaartide abil, tõmmates neist juhuslikult 10 erinevat ning asetades vastavad kaardivirnad pahupidi pööratud lilla seljaga kaardi peale. Alternatiiv sellele on kasutada mängureeglites väljapakutud kümneseid komplekte ja esimest mängu on kindlasti kasulik alustada autori soovitatud komplektiga, milles on järgmised kuningriigikaardid: Cellar, Market, Militia, Mine, Moat, Remodel, Smithy, Village, Woodcutter, Workshop.

Seaside

Iga mängija tõmbab enesele laualt paki, milles on kolm ühepunktilist võidupunktikaarti (Estate) ja seitse üherahalist rahakaarti (Copper). Pakk segatakse läbi ja iga mängija tõmbab endale mängu alustamiseks viis kaarti kätte. Põhiline kitsaskoht mängu õppimisel seisnebki selles, et igaühel on oma pakk – mahapandud kaardid jõuavad seega varem või hiljem uuesti kätte tagasi.

Mängu alustaja otsustatakse juhuslikult, näiteks täringu viskamise teel. Seejärel alustab esimene mängija oma käiku.

Iga mängija käigus on kolm rangelt eraldatud faasi: tegevusefaas, ostmisfaas ja korrastamine.

1. Tegevusfaas. Selles mängib mängija ühe tegevuskaardi (alumisel ribal kiri ’Action’). Mängu esimese paari ringi jooksul jääb see faas tõenäoliselt vahele, kuna kellelgi ei tohiks pakis veel tegevusi olla; need ostetakse ostmisfaasis. Tegevuse mängimiseks asetab mängija kaardi enese ette ja teeb kõik sellel kirjeldatud tegevused ära. On võimalik, et kaart lubab mängida täiendavaid tegevusi (nt Festival, Village).

2. Ostmisfaas. Mängija võib oma käes olevate rahakaartide enese ette asetamise eest osta mängus olevate kaartide hulgast oma pakki uusi kaarte. On võimalik, et tegevuskaardid tõid siia mingeid erisusi, näiteks andes mängija kasutada ajutiselt mingi rahasumma, mida rahakaardina pakki ei anta, või lubades osta rohkem kui ühe kaardi.

3. Korrastamisfaas. Mängija paneb nii väljamängitud kui kätte jäänud kaardid mahapanekuvirna (soovitatavalt nägu üles, et see pakiga segi ei läheks) ning tõmbab viis uut kaarti. Viimast tuleb rõhutada, sest ilmselt on enam kaardimänge, kus kaarte tõmmatakse käigu alguses. Dominioni puhul on aga reegliks, et kaardid on käigu alguses juba käes ja loodetavasti on tegevusplaan nende kasutamiseks ka valmis, nii et mäng saab sellevõrra pisut kiiremini kulgeda.

Mäng lõppeb, kui mängija käigu ajal kas: (a) kõik provintsikaardid (Province) on ära võetud või (b) vähemalt kolm muud virna on tühjaks ostetud. 5 või 6 mängijaga mängides peab (b) tingimuse täitmiseks olema tühjaks saanud vähemalt neli virna.

Dominioni kaardid

Mängu tugevad küljed

Mängu tugevuse seletab suuresti ära ka tema pärinemine kogumiskaartide ja Magic: the Gatheringi genealoogiast. Sellised mängud on küllaltki kiired (~30 minutit), hasarti esile kutsuvad, head kahe mängijaga mängida (mis ei ole lauamängu puhul üldsegi tavaline!), kena väljanägemisega ja väga suure uuestimängitavusega. Mängima õppimine läheb tavaliselt kiirelt, kuid selleks, et efektiivselt kasutama õppida kõiki kaartide omavahelisi kombineerimisvõimalusi, kulub arvukalt mänge. Dominion jagab kõiki neid tugevusi. Dominion on edukalt lahti saanud kogumiskaardimängude kollektsioneerimise küljest, mis sunnib juba mõistlikult mängimise alustamiseks paar tuhat krooni kulutama; sealjuures arvestades seda, et mõne aasta pärast muudetakse („uuendatakse“) reegleid selliselt, et su praegused kaardid kasutuks muutuvad. Dominioni puhul on kaartide valik küll avar, kuid nende loetelu on suletud ja vähemalt praegu näib väheusutav, et mõni kaart tagantjärgi arendajate poolt „ära keelatakse“. Mängu baaskomplekt – kas siis Dominion või Dominion: Intrigue – maksab umbes 600 krooni ja sellest saab arvukalt mänge 2-4 inimest. Dominion: Seaside sisaldab ainult kuningriigikaarte ning selle kasutamiseks on seetõttu vajalik ka üks eelnenuist (ta on ka neist pisut soodsam). Pannes kokku Dominioni ja Dominion: Intrigue, saab mängida kuni kuuekesi, mis võib luua väga pingelise ja võistlusliku õhkkonna.

Kuivõrd igaüks paneb pakki ise, mida soovib, siis leian mina, et mäng sisaldab taktikalise kõrval ka strateegilisi valikuid (seda on aga ka agaralt vaidlustatud). Võimalik on end kinni mängida nii ostes nii palju võidupunkte, kuni ühel hetkel ainult võidupunktid käes ongi ja käik läheb raisku, kui ka mitme muu kombinatsiooniga. Õnnel on kaartide segamise tõttu muidugi oma roll, kuid samas on arukas kaartide pakki ostmisel seda ka arvestada ning piirduda mitme koopiaga väiksemast arvust erinevatest kaartidest.

Mängu nõrgad küljed

Nõrkuseid võib, nagu ikka, leida mitmeid, kui neid ka väga tõsiseks ei saa pidada. Kaartide lakkamatu segamine võib ära tüütada, mängu temaatikat (kuningriigi valitsemine) ei saa just mehhanismidega tihedalt seotuks pidada. Nõrgem kui MtG-s on mängijate omavahelise suhtluse ja vastastikku mõjuvate efektide osakaal. Ebaõige on siiski seisukoht, et igaüks mängib oma mängu, kuni keegi võidab. Sellisel juhul võib kindel olla, et võitja jälgis mängu ning vähemalt ennetas teisi võidupunktide ostma hakkamisel.

Lõpetuseks

Dominioni formaat on ilma kahtlusteta väga tugev, millest annavad tunnistust nii mitmed auhinnad (muidugi kõige olulisem auhind Spiel des Jahres 2009, aga ka näiteks Vuoden Peli 2009 Soomes), selle kiire vastuvõtt peaaegu igaühe poolt, kellele seda õpetanud olen, kui ka asjaolu, et mitmed tootjad on formaati juba kopeerima asunud. Jättes kõrvale selle, et Fantasy Flight Games on oma kogumiskaardimängud (A Game of Thrones ja Call of Cthulhu) samuti fikseeritud kaartide loeteluga komplektidesse pakendanud, on väljas vähemalt kaks sarnast mängu – Arctic Scavengers, mille teemaks on postapokalüptilises külmailmas ellujäämise eest võitlemine, ning fantastikateemaline Thunderstone. Mõlemal on muidugi ka omad erisused ning viimase looja Mike Elliott arendaski välja oma variandi pärast Vaccarino prototüübi mängimist, mitte peale Dominioni müügiedu, nagu võiks arvata. Dominioni positsiooni nimetatud uustulnukad siiski ei ohusta, pigem võib ennustada, et need, kellele formaat meeldib, soetavad endale vahelduse mõttes ka mitmed konkurendid.

Mängu võib julgelt soovitada igaühele, kelle jaoks on ületatav mitte just eriti kõrge keelebarjäär, kuna mäng on üpriski hõlpsalt mängitav, vaid pisut keerukam kui Katani asustajad või Carcassonne. Mäng võib eriti hästi sobida nii saksa optimeerimismängude kui ka MtG ja muude kogumiskaardimängude sõprade seltskondadele.

Teised mänguarvustused Ludo blogis.