Lauamängur on uus blogirubriik, kus hakkame tutvustama Ludo töötajaid ja klubilisi.
Aapo on see lopsaka soengu ja väsimatu jutuga noormees, keda sageli Tartu Ludo leti taga kohata võib. Või et sa ei tea, kes Aapo on? Noh, see ei ole ju mingisugune takistus – ta tuleb sulle ikka laia naeratusega vastu, hõikab “Tere, lilleke!” ja juba sa oledki lauamängude maailmas. Kui Aapo parasjagu Ludos ei viibi, on teda nähtud näitlemas, lavastamas, larpidel ringi möllamas ja neid ka ise korraldamas, pidusid organiseerimas, metsa istutamas, Zavoodis või Pirogovil aega veetmas…ühesõnaga, teda jätkub igale poole ja tihti jääb mulje, et Aaposid on tegelikult mitu, muidu ju lihtsalt ei jääks selle kõige jaoks aega.
Järgnevalt mõned lauamänguteemalised küsimused Aapole.
Kuidas sa lauamängude juurde sattusid?
Esimene ostetud mäng oli Scotland Yard 10-aastaselt. Mulle meeldis selle mängu juures eriti teiste ülekavaldamine, kuid pikapeale jäävad seal mänguvõimalused kitsaks. 18-aastaselt hakkasin koos praeguste klubiliste Kaarli ja Uukiga mängima intriigide ja reetmistega rikastatud strateegiamängu Republic of Rome. 9 aastat olen Dungeons and Dragons’i rollimänguga ka tegelenud.
Ja loobunud pole sellepärast, et…
No sellepärast, et mängimine käib töökohustuste juurde. Mida ma siis veel ööd ja päevad teeksin? Mul ei ole ju enam elu!
Mida lauamängud sulle andnud on?
Arendavad mõtlemisvõimet, suhtlemist ja … väga palju valetamisoskust. Palju uusi tutvusi olen ka tänu mängudele saanud.
Räägi mõnest naljakast juhtumist seoses mängudega.
Kord Rooma vabariigi aegu süüdistati mu senatiliiget selles, et kasvatasin Sitsiilias riisi, mis ei pidanud sealse põllukultuuriga kokku sobima. Mõisteti süüdi.
Kui 3 Commandmentsi mängus tahtis üks noviits minu mängitud ülempreestrile eriti pühendunult oma usku näidata, hüppas ta püsti sellise hooga, et kukutas laest lambi alla.
Üks liitlane tegi Twilight Imperiumi viimases voorus kõik, et ma ei võidaks – ja siis laenas mulle 6 trading goodsi, mida mul viimase võidupunkti kättesaamiseks vaja oli.
Parim võit või kaotus?
Üks parimaid võite oli Troonide mängu võit 2. käigu lõpuks, 45 minutiga, Lannistere mängides. See oli lihtsalt nii elegantne – ja nii reeturlik. Troonide mäng on G.R.R. Martini raamatutel põhinev poliitika-, sõja- ja läbirääkimisterohke strateegiamäng, mis võtab meil enamasti 3 – 4 tundi aega.
Millest oled mängimise nimel loobunud?
Oi. Päris pulma hiljaks pole jäänud, aga…maha on magatud teatrietendusi ja kohtinguid. Metsikult uneaega loomulikult ka.
Mis on huvitavamad seigad seoses mängude müügiga?
Kord jõulu paiku tuli poodi vanaema, kes otsis mängu nimega Gigalo, tahtis seda lapselapsele kinkida. Mõtlesin ja mõtlesin, otsisin netistki infot, aga sellisest mängust polnud kuskil jälgegi. Palusin tal siis kirjeldada, mis seal mängus teha tuleb. “Noh, see käib nii, et küsitakse, kui Ita Ever oleks loom, siis mis loom ta oleks…” Selge, mäng oli hoopis Imago!
Mäng “Võidab see, kellel on surres rohkem asju” oli algul müügil suures karbis. Kassasüsteemi jaoks oli see nimi liiga pikk, nii läks sinna kirja “Võidab see, kellel on surres…” Siis tehti mängust väiksemas karbis versioon ka, eristamiseks lisasime märkuse “väike” nimele juurde. Ja ühel ilusal päeval avastasime, et vähemasti kassalindi andmetel on meil müügil mäng “Võidab see, kellel on surres…väike”.
Kui sa peaksid oma 5 lemmikmängu ritta panema…?
Endeavor – See on kiire ja kaasakiskuv strateegiamäng, kus peab pidevalt teisi jälgima. Kuna kogu info on mängulaual nähtaval, pole mängus õnneelementi. Väga selge mäng.
Twilight Imperium – Kes siis ei tahaks juhtida suurt kosmoseimpeeriumi ja öelda pärast 8 tundi: “Teil pole mitte midagi teha, mina võitsin?” See on eriti põhjalik mäng intriigidest, sõdadest, kaubadusest ja diplomaatiast.
Dominioni seeria – Kiire, võimalusterikas, alati erinev kaardimäng. Olen kunagi Magic the Gatheringi mänginud, Dominion on midagi magicufännidele, ainult et ei pea kogu aeg kaarte juurde ostma.
Descent – Mulle meeldivad sealsed sõjastrateegiad ja ilusad miniatuurid. Koostöömäng, mida võib mängima jäädagi, ka sõna otseses mõttes – ühte mängu on võimalik mängida 60 tundi.
Tobago – Huvitav, et siin nimekirja sattusid vaheldumisi aeglased ja kiired mängud. Tobago on lühikese mänguajaga pealtnäha lihtne aardeotsimine, mis tõmbab oma sügavuse ja võimalusterohkusega.
Ütle palun enda kohta 2 lauamängulist fakti ja 1 vale, et fännid natuke mõistatada saaks.
Olen mänginud 34 tundi Twilighti nädalas.
Olen andnud kaasmängijale päriselt altkäemaksu, et ta mulle soodsa otsuse teeks.
Olen jälitanud Tallinn-Tartu maanteel Sebe bussi, et kasutada wifit, et leppida kokku järgmise mängusessiooni aeg.
Lõpetuseks lubab Aapo, et kõik, kes tulevad kuni aprilli lõpuni Ludo Tartu poodi ja suudavad teda Quarto loogikamängus võita, saavad oma ostule täiendava 5% allahindluse
Millisest lauamängurist sina järgmisena lugeda tahaksid? Kirjuta meile!


Berit
Liisi
Margus
märts 19th, 2010 at 01:02 #irve
Uuk. Kas siin on üldse küsimusi.
märts 19th, 2010 at 11:41 #Andreas
Tore oli teada saada, et Aapole Twilight Imperium meeldib. Ja kuna mul on meeles tema kunagine lubadus, et ta on valmis ka pikkade mängude mängimise nimel Tallinnasse tulema, siis … varsti tuleb kõne!
Või, kui Tartus Twilighti mängimiseks läheb, siis antagu teada, polegi ammu külas käinud.
märts 19th, 2010 at 21:28 #Raix
Kas Aapo ei tahaks selliseid mänge mullle müüa nagu: Zanizar, War On Terror, Vikings, Race For The Galaxy, MegaCorps, Galaxy Trucker ja/või Imperial! Kui on soovi, siis saada mulle mail!
märts 20th, 2010 at 11:16 #Allan
Pea kõik sinu soovitud mängud on Ludos olemas
Kogu meie mänguvalikuga saad tutvuda Ludo lehel.
märts 21st, 2010 at 00:53 #Sirje
Väga kõva intekas! Huvitav oli lugeda.
Aga ma loeks Allani ja/või Margusega intekat ka hea meelega. Sama “ajakirjaniku” esitluses.
märts 22nd, 2010 at 09:39 #Heiki
Sirjega nõus — tehke esiteks töötajatering ära!