Ludo lauamängupood – leia omale sobiv lauamäng meilt!

“Mis mõttes hardcore? Ma mängin ju ainult paar-kolm õhtut nädalas! Ma tean inimesi, kes nädal aega järjest iga päev mängivad. Viimasel ajal kusjuures mängin veel vähem.”

Miks?

“Noh, tead ju küll, ma lõigun neid Coast to Coasti tükke praegu õhtuti, see võtab ikka jube kaua aega. Laud on pisikesi papitükke täis, paberipatakad ja lamineerimiskiled ja…Miks sa naerma hakkasid?!”

Kuidas sa mängude juurde sattusid?

Juulis 2007 olin sõpradel Norras külas ja mõlemal õhtul seal olles mängisime midagi põnevat. Esimene mäng, millega kokku puutusin, oli Arkham Horror, 4-5 tundi kestnud õudusteemaline koostöömäng. Väga palju linna peal käia ja vaatamisväärsusi uurida tookord Norras ei õnnestunudki, selle eest sain ära näha ka Railroad Tycooni ja Ticket to Ride‘i. Tagasi Eestisse jõudes tellisin peaaegu kohe ka endale Arkhami, Tycooni ja Game of Thronesi. Ja nii see läks.

Millega sa veel tegeled?

Juba ammu enne lauamänge oli mu huvialaks ulme-ja fantaasiakirjandus. Üheks lemmikuks on Orson Scott Cardi Enderi-saaga.

Sportliku poole pealt olen tegelenud rulluisutamisega, allveeorienteerumise ja sukeldumisega. Kuna veealune maailm paelub mind endiselt, plaanin kindlasti sukeldumise juurde tagasi pöörduda.

Natuke tegelen ka fotograafiaga, praegu põhiliselt lauamänguseltskondi pildistades.

Milline on su lemmikmängude top 5?

Railroad Tycoon oli üks esimesi lemmikuid ja on nende hulgas tänaseni. Nüüd on see õnneks Railways of the Worldi nime all uuesti saadaval. Eriti meeldib mulle viimane Inglismaa kaart, kus on palju linnu tihedalt koos, häid võimalusi jätkub igale mängijale, kuid tihti läheb ka kõvaks konkurentsiks.

Teisena ei  lähe kirja mitte üks konkreetne mäng, vaid 18xx kui mängude süsteem. Seal on üle saja mängu, olen neist mänginud ainult viit. Tegemist on majandusmängudega, kus mängijad ostavad ja müüvad eri raudteefirmade aktsiaid ning üritavad selle ja firmade opereerimise pealt kasumit teenida.

3. ja 4. kohal on eelmisel aastal Essenis avastatud pisikese Hollandi mängutootja Splotter Spelleni mängud Roads & Boats ja Indonesia. Roads & Boatsis peavad mängijad üles ehitama toimiva transpordisüsteemi, et kõik ehitusmaterjalid õigeks ajaks õigesse kohta toimetada. Mitte miski ei toimu iseenesest, kõige jaoks pead sa ise asjad kohale viima, kõvasti planeerima ja käike ette mõtlema.

Indonesias on jälle tegemist kaupade tootmise ja transpordiga, kuid seekord omavad mängijad erinevaid istandusi ja laevafirmasid, kes peavad omavahel koostööd tegema. Kui enamasti meeldib mulle rohkem oma süsteemi ülesehitamine teistest sõltumatult, siis Indonesia võlu seisneb just selles, kui palju tuleb teistega arvestada.

5. koha pärast võistlevad taas kord üks rongimäng – Railroad Tycooniga samasse perekonda kuuluv Age of Steam – ja esimene puhas eurokas Caylus. Mõlemad pakuvad tõsist mõtlemisainet umbes 3 tunniks.

Et siis rongimängud?

Jah, see on tõsi, kuid rongimängud on väga lai valdkond. Selle nimetuse alla võetakse kokku tohutu hulk erinevaid ja põnevaid mänge, mida ühendab ainult teema, mängu mehaanika ja raskusaste on vägagi erinevad. On sellised, kus tuleb oma ühe rongiga mööda kaarti ringi sõita ja kaupu vedada, nt Empire Builderi seeria, siis veel tee-ehituse ja kaubaveo teemalised mängud, nagu Railroad Tycoon ja Age of Steam. Ja veel on olemas 18xx sarja raudteemängud, kus rongiteema on ainult üks mängu aspektidest ja väga oluliseks saab aktsiatega kauplemine ja firmade majandamine.

Rongiteemal on ka peremänge tehtud, näiteks väga populaarne Ticket to Ride’i seeria, kuid neid ma rongimängudeks ei liigitaks, 18xx-ga võrreldes on nad nagu öö ja päev.

Palju on oma loomingus rongiteemat kasutanud Martin Wallace, kelle viimane sellesse kategooriasse kuuluv mäng räägib hoopiski juustu vedamisest Wensleydale’is. Rongidest rohkem meeldivad mulle nende mängude mehaanika, võimalused, oma süsteemide ülesehitamine. Need meeldiks ka siis, kui ronge otseselt mängus poleks.

Milline on su ekstreemseim mängukogemus?

Mängukoha mõttes on üks veidramaid kogemusi enne Ludo poe avamist seal lae värvimiseks mõeldud redeli peal Gigamicu loogikamängude mängimine.

Mänguajast rääkides, üsna tihti venib mänguõhtu päris pikaks. Kunagi 2007 sügisel sõpradega Arkham Horrorit mängides, kui kell 3 öösel seitsmetunnine mäng läbi sai, alustasime kohe uuega. Ka nüüd pean plaane ühe mängu tegemiseks, mille mänguaeg on autori andmetel 10h, kuid arvan, et meil läheb üle 15.

Räägid ehk sellest lähemalt? Nii kaua kestavad mängud ju üsna harva?

Praegu on teoksil üks päris ekstreemne mänguehitusprojekt, 18C2C (Coast to Coast), mille puhul pole tegu selle sarja juures tavalise ühe osariigi kaardiga, vaid on kujutatud tervet USAd läänerannikust idarannikuni. Mängulaua suurus tuleb 160×90 cm ning erinevaid materjale välja lõikamiseks oli ligi 70 lk.

Allani isetehtud 18AL

Mängude ehitamine – mida see endast kujutab?

On olemas palju huvitavaid mänge, mida ei ole kirjastuste poolt välja antud, kuid mille meisterdamiseks on Internetis kõik vajalikud materjalid olemas. Esimene, mille ma ise kokku panin, oli 18xx sarjast pärit 18AL, kuid kõige tuntum neist on tõenäoliselt üksi mängimiseks mõeldud tsivilisatsiooniehitusmäng Pocket Civ.

Ise mängu meisterdades sõltub lõpptulemus kulutatud ajast – mängitav on ka tavalisele paberile prinditud ja välja lõigatud mäng, kuid veidi vaeva nähes võib saavutada ka sellise tulemuse, et ei pruugi arugi saada, et mäng on ise kodus valmis tehtud.

Kel asja vastu huvi tekkis, võib otsida BGGs print&play mänge. Näiteks selles nimekirjas siin on 501 mängu.

Räägi natukene BGG’st. Mis seal veel teha saab?

Boardgamegeek.com on maailma suurim lauamänguandmebaas, kus pea iga mängu kohta leidub hulgaliselt pilte, arvustusi ja kommentaare. Hetkel on seal kirjas ca 47 000 erinevat lauamängu. Kasutajad saavad mängitud mängudele 10-pallisüsteemis hindeid anda, nendest kujuneb välja edetabel, kus on praegu mänge umbes 6000.

Üks Boardgamegeeki võimalusi on mängitud mängude logimine, virtuaalse mängupäeviku pidamine, mida mina olen teinud oma lauamängukarjääri algusest peale. Lisaks saab sinna oma olemasolevad mängud kirja panna, foorumites kõikvõimalikel lauamänguteemadel suhelda jpm. Sageli juhtub, et mänguautorid selgitavad reeglitesse jäänud kitsaskohti lahti just Boardgamegeekis.

Veel on seal võimalik lugeda ja piltidelt vaadata, millega teised mängufännid hakkama on saanud. Näiteks võib lemmikmängude jaoks tavaliste nuppude asemele kujukesed voolida ja ära värvida, karbile isetehtud lahtrite süsteemi meisterdada, et asjad paremini ära mahuks… Ägedaid karbisisusid olen ka ise teinud.

Mida sa veel ise teinud oled?

Noh, juba pikemat aega plaanin Railroad Tycooni tühja linna tähised ära värvida, praegu on nad kõik ühesugused pruunid. Riiulis ootab hunnik voolimismassi, et sellest kujukesi teha.

Ja mu viimased kaks sünnipäeva on lauamänguteemalised stiilipeod olnud, selliste ürituste korraldamine on vast ka üks lisavõimalus lauamänguritele.

Mis su lemmik mängunuppude värv on?

Mängin võimalusel rohelistega. Eelmisel aastal ostsin Esseni lauamängumessilt komplekti puidust rohelisi vedurikujulisi nuppe, kasutan neid eri mängudes.

2 fakti ja 1 vale, sinu ja mängudega seoses

- Mul on kodus 4 ja pool Cthulhut

- Kõige kauem olen järjest mänginud 35 tundi

- Tegelikult sattusin ma lauamängude juurde tänu ajakirjale FHM

Lõpetuseks üks kohustuslik muusikapala kõigile Arkhami fännidele:

Lauamängur on blogirubriik, kus tutvustame Ludo töötajaid ja klubilisi. Aapo kohta saab lugeda siit.