Kindlasti tasub kohale tulla 3. septembril, kui toimub algusega kell 18.00 uue poe avapidu. Pakume veini ja kooki ning ruumi on ka mängulaudadele.

Vaata Ludo Tallinna asukohta suuremal kaardil

Edaspidi hakkavad ka Tallinnas mänguõhtud toimuma igal kolmapäeval. 17.30-23-00 toimuvatele mänguõhtutele on oodatud kõik huvilised, nii mängima kui teistele oma lemmikuid tutvustama. Osalemiseks ei ole vaja eelnevalt registreeruda, kuid kindlatest mängusoovidest tasub teada anda kas Facebookis või blogi kommentaariumis. Kuna kaubamaja teised poed ja peauks suletakse kella kaheksast, tasub üles kirjutada Ludo number, millele helistades hiljem sisse pääseb: 6030437. Esimese mänguõhtu pilte näeb Ludo galeriist.

Autoga tulijatel soovitame parkida Metropoli hotelli ette Kesklinna parkimisalasse ning jalutada kaubamaja ukseni üle Rotermanni Kirsimäe. Sinna saamiseks tuleb Ahtri tänavalt vahetult enne Rotermanni kaubamaja keerata paremale. Kesklinna parkimisalas on esimesed 15min parkimist tasuta ning edasi maksab 4kr – 15min. Samuti on parkimine tasuta peale kella seitset õhtul, mis on soodus mänguõhtutel osalemiseks.

Kohtumiseni uues poes


“Katani asustajate” Meistrivõistlused

Orienteeruv ajakava

Kvalifikatsioonimängud 28. augustil 2010

• Osalejate registreerimine kohapeal 10.00-10.45
• Meistrivõistluste avamine, I vooru laudade loosimine 10.45-11.00
• I vooru kestus 11.00-12.30
• II vooru kestus 12.40-14.10
• Lõunapaus 14.10-15.00
• III vooru kestus 15.00-16.30
• IV vooru kestus 16.40-18.10
• Kokkuvõte, finalistide väljakuulutamine 18.10-18.30

Poolfinaal- ning finaalmängud 29. augustil 2010

Poolfinaalid ja finaal pühapäeval algusega kell 12.00

“Carcassonne’i” Meistrivõistlused

Orienteeruv ajakava 29. augustil 2010

Registreerimine, alavoorude loosimine 10.30-11.00

- I eelvoor 11.00-11.40

- II eelvoor 11.40-12.20

- III eelvoor 12.20 – 13.00

- IV eelvoor 13.00-13.40

- Lõunapaus 13.40-14.30

- V eelvoor 14.30-15.10

- VI eelvoor 15.10-15.50

- Poolfinaalid 16.00-16.40

- Finaal 16.40-17.20

- Kokkuvõtted, autasustamine – 17.30

Lauamängude „Katani asustajad” ning „Carcassonne” Eesti Meistrivõistlused toimuvad juba pisut vähem kui kuu aja pärast, 28.-29. augustil. Kui Sa ei ole veel osalema registreerunud, tee seda kindlasti kohe.

Kui kahtled, kas võistlustel osalemine on ikka Sinu jaoks, tule ja proovi kätt augustis toimuvatel tutvustuspäevadel ning soojendusturniiridel. Üritused on mõeldud nii neile, kes pole „Katani asustajaid” või „Carcassonne´i” varem mänginud ja soovivad reeglitega tutvuda ning mängukogemusi omandada, kui ka kogenud mängijatele, kes tahavad oma võimeid turniiriformaadis teiste mängijate vastu testida.

Kohapeal saab registreeruda, samuti infot mängude ning meistrivõistluste korralduse kohta. Kõigi soojendusturniiride võitjad saavad tunnustuseks priipääsme Eesti Meistrivõistlustele!

Turniiride toimumise ajakava on järgmine:

5. augustil toimub “Katani asustajate” ja “Carcassonne´i” miniturniir Tallinna Ludos (Tartu mnt 67) ja Tartu Ludos (Riia tn 15b), algus kell 17.30.

12. augustil kell 14:00-18:00 toimub “Katani asustajate” ja “Carcassonne´i” tutvustuspäev Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu fuajees (Lutsu 2).

19. augustil “Katani asustajate” ja “Carcassonne´i” miniturniir Tallinna Ludos (Tartu mnt 67) ja Tartu Ludos (Riia tn 15b), algus kell 17.30.

Vaata ka „Katani asustajate” meistrivõistluste tutvustusvideot:

VIDEO

Kohtumiseni mängulaua taga!

Esseni mess tähendab lauamängusõbrale aasta olulisimat sündmust, mille sisuks on sukeldumine nädalaks lauamängude maailma ja lauamängulainel elamine nii päeval kui ka öösel.

Loe ka artiklit 2009. aasta reisimuljetest.

Ajakava

20. oktoobri varahommikul koguneme Tallinnas ning sõidame bussiga Riia lennujaama.

Kell 10.35 väljub Riiast lennuk Düsseldorfi, sealt edasi sõidame hotelli (Ibis Gelsenkirchen, ööbimine toimub kahekohalistes tubades, hind ei sisalda hommikusööki). Ülejäänud päeva saab veeta tutvudes Ruhri piirkonna ning Esseniga, mis on ka Euroopa Kultuuripealinn 2010.

21.-24. oktoobrini külastame igal päeval mängumessi Spiel (avatud 10-19, pühapäeval 10-18). Õhtuti toimub tavapäraselt aktiivne aeg lauamängude seltsis või linna peal vastavalt oma soovile.

25. oktoobril, esmaspäeva varahommikul alustame tagasisõitu. Lennuk väljub lennujaamast kell 7.00 ja on Riias kell 10.10. Tallinna jõuame tagasi esmaspäeva pärastlõunal.

Maksumus

Kuna lennukipileteid ei saa anonüümselt broneerida, peab igaüks endale iseseisvalt lennukipileti broneerima läbi www.RyanAir.com lehekülje (tasumiseks vajalik krediitkaart). Hetkel on edasi-tagasi lennupileti maksumus ca 470-950 EEK, sõltuvalt sellest, kas lisaks käsipagasile võtad kaasa ka äraantava pagasi. Pileti hind kallineb väljalennu lähenedes pidevalt, seega tuleks lend broneerida esimesel võimalusel.

Kogume kokku hotelli maksumuse ning broneerime pidevalt juurde tubasid vastavalt huviliste arvule. Hetkel on 5 öö maksumuseks ühele inimesele 1530 EEK. Kuna kasutame varajase broneerimise hindu, peame maksma kohe broneeringut tehes. Ka tubade broneerimisega tuleb kiirustada, sest võib juhtuda, et hotellis pole teatud aja möödudes enam vabu tube.

Lennule ning majutusele lisanduvad järgmised kulud:

- Bussitransfeer marsruudil Tallinn-Riia Lennujaam-Tallinn (ca 20-25 EUR, sõltub osalejate arvust, bensiini klapitamine ja autosõit ehk mõnevõrra odavam)

- Bussitransfeer Düsseldorf-Hotell Ibis-Düsseldorf (ca 20-25 EUR, sõltub osalejate arvust)

- Messipilet 4 päevaks (24 EUR, 16 EUR (üli)õpilasele ISIC-kaardi esitamisel)

- Kohalik transport (igapäevased sõidud metroo ning bussiga, kuni 5 EUR päeva kohta)

- Raha igapäevasteks kulutusteks, s.h. söögiks (hotellis maksab rikkalik hommikusöök 10 EUR, läheduses leidub kindlasti ka oluliselt odavamaid hommikusöögikohti).

Bussitransfeeride ning messipiletite raha kogume kokku sularahas reisi alguses.

Mida edasi teha?

1. Anna esimesel võimalusel teada, et soovid reisil osaleda;

2. Saadan Sulle täpse info ja juhised lennukipiletite broneerimiseks (mõned väikesed nipid võimaldavad pisut raha kokku hoida!);

3. Tasu hotellis koha broneerimiseks 1530 kr (info tasumise kohta saadan igale huvilisele eraldi).

Tervitades,
Margus Tapupere
5104433
margus@taibumangud.ee

Nagu kõik geniaalsed ideed, sündis ka “Tee Skoori!” idee kiiresti ja ootamatult. Nimelt tuli see mõte pähe ühes Barcelona rongivagunis istudes ja korvpalliajakirja sirvides. Sealt saadud paarile kujunduseideele lisasin korvpallimängu olemuse ning mõned lauamängude strateegilised tehnikad – ja valmis oligi tempokas ning hasartne korvpallimäng. Mängu eeliseks on kindlasti tema lihtsus, liikumiste loogilisus ja kiirus. Selle mängimiseks ei pea olema kursis korvpalli reeglitega ega aega pikalt aega ette varuma. “Tee Skoori!” matš kestab vaid pool tundi ja on sobiv suurepäraselt täitma igavaid ja tegevusvaeseid hetki meie elus. Vaja on vaid leida 1 sõber, kellele esitada väljakutse ning kahele mõeldud mäng võib alata. Kui teid on rohkem, on olemas variant ka neljale mängijale.

Cramo on kaotusseisu jäänud ja vajab hädasti punkte. Hetkel on mängija korvi alla jõudnud ja tal 50% võimalus punkte teha, selleks on vajalik 1, 5 või 6. Parim variant oleks number 1 visata.

Nagu täringumängudes ikka, on ka selles mängus oma osa õnnel. “Tee skoori!” puhul võib tihti saada kinnitust kõnekäänd “algaja õnn”. Igal uuel mängijal on võimalik võita juba kogenud veterani – see teeb mängu põnevaks ja ettearvamatuks. Mängu käigus jõuab õnn ka tihti pöörduda, mille tagajärjel võivad 20-punktised eduseisud maha mängitud saada. Just nagu korvpalliski tihti juhtub.

Mängija viskas 6 ja tabas kaugelt kolmese ning tema vastu tehti ka viga. 3+1! Mängus oli ka hea kaugviskaja, kelle abi seekord ei vajatud.

Ometi on mängus ka strateegilised elemendid, mis saavad päris selgeks alles 3-4 korda mängides. Just nende strateegiate õige kasutamine võib mängu lõpus keerata olukorra mängija kasuks ja tuua napi ning ilusa võidu. Nimelt võivad mängija otsused ja tegevus (või tegemata jätmised) rünnakul tähtsal momendil eelise anda ning mängijale punkte tuua – või lubada tal raskes olukorras time-out võtta ja rünnakut uuesti alustada.

Vastane mängib edukalt tugevat kaitset (kaitsekaart lauas) ja surub mängija pallikaotusele.

Samuti, kui mängija on kaitses ettenägelikult mänginud, on tal võimalik vastase ohtlik rünnak maha suruda ning sundida ta pallikaotusele.

“Tee Skoori!” toob kaasa mitmeid emotsioone. Üks käik võib tuua eufooriat ja rahuolu ühele ning sellest tulenevalt üllatust, “ei ole võimalik!” -ilmeid ja pettumust teisele poolele. Need emotsioonid on nii tüüpilised korvpallile ja ka spordile üldiselt.

Vastasel on kaitse tugevam, kuid mängija toob mängu hea mängujuhi ( sööduekspert) ja seeläbi väldib potentsiaalset pallikaotust (kui ta peaks kahe viskama).

“Tee Skoori!” on lõbus ja kerge mäng, kus ei pea pingsalt kõiki käike ette mõtlema. Tuleb usaldada oma intuitsiooni ning enesekindlalt pihta hakata. Täpselt nagu spordis!

Mängija viskab viie ja alustab rünnakut kiirelt peale esimest söötu kiirrünnakuga.

Blue Moon City on järg kaardimängule Blue Moon. Tegevus toimub fantaasiamaailmas, kus on toimunud suur katastroof, mis tõi kaasa ka Blue Moon’i linna hävingu. Mängijate ülesandeks on asuda linna üles ehitama, saades abi eri rahvastelt ja ka kolmelt draakonilt.

Mängulaud koosneb 21 väljast, millest igaüks kujutab ühte linna hoonet. Keskmised viis hoonet paigutakse mängulauda kokku pannes alati samaviisi, teised asetatakse nende ümber juhuslikus järjekorras. Seega on mängulaud iga kord veidi erinev.

Suur tähtsus mängus on mängijate käes olevatel kaartidel. Kaardid vastavad linnas elavale kaheksale rahvale, kellest igaühel on erinevad võimed ja omadused. Kõiki kaarte saab kasutada panuste tegemiseks hoonete üles ehitamisel, kuid väiksemate numbritega kaartidel on ka eriomadused, mis annavad mängijatele rohkem võimalusi. Oma käigu ajal mängitavate kaartide arv ei ole piiratud, kuid juurde saab neid enamasti ainult kahekaupa – seega oma kaardivoo majandamine üks mängu olulisemaid strateegilisi väljakutseid.

Kaardid jagunevad värvide ja eri rahvaste vahel järgnevalt:

Must – Vulca rahvas kummardab Tuledraakon Likat ning nende kaardid võimaldavad mängulaual kontrollida punast draakonit.

Punane – Terrah rahvas kummardab Maadraakon Doranit ja kontrollib mängulaual rohelist draakonit.

Sinine – Aqua rahvas kummardab Veedraakon Seshat ja kontrollib mängulaual sinist draakonit.

Hall – Linnusarnane Flit transpordib mängijaid.

Roheline – Lapsemeelne Khind on kasutatav mistahes värvi panuste tegemisel.

Pruun – Loodusrahvas Mimix võib teha ehitamisel igat värvi panuse, kui kasutatakse kahte pruuni kaarti koos.

Valge – tark Hoax sab muuta teiste kaartide värvi.

Kollane – Pillar võimaldab teha mitu annetust obeliskile.

Mängukarbist leiab veel ka:

- Kolm draakonit ja nende soomused, mida mängijad saavad koguda, kui kutsuvad draakoneid ehitamisele appi.

- Obeliski, millele mängijad saavad kristallide eest annetusi teha

- Mängunupud ja kuubikud panuste ja annetuste märkimiseks igale mängijale.

Mängu käik

Mängija käigu ajal on tal võimalik teha järgmisi tegevusi:

• liikuda kuni kaks sammu (või rohkem, kasutades  hallide kaartide abi)
• ehitada, anda kaarte kasutades oma panus mõne maja valmimiseks
• tõmmata kaarte. Iga mängija saab käigukorra lõpus juurde kaks kaarti ning tohib lisaks käest välja vahetada kuni kolm kaarti.

Igal hoonel mängulaual on üks kuni neli panustamiskohta, väärtustega ühest viieni. Kaartide ehitusväärtused on ühest kuni kolmeni ning panuse tegemiseks tuleb käest välja käia vastaval ehitise ruudul märgitud summa eest kaarte. Lisaks ehituskaartide kasutamisele võib kasutada ka kaartide eriomadusi, kuid mitte ühte kaarti mõlemaks tegevuseks. Näiteks on võimalik kaartide värve muuta või draakonisoomuste saamiseks draakoneid kohale kutsuda.

Kui hoone on valmis (kõik panuste kohad on kuubikutega täidetud) tasustatakse kõiki ehitusel osalenud mängijaid. Lisaks arvestatakse ka välja kõrval olevatelt juba valminud hoonetelt naabruse boonust. Enimlevinud tasu hoonete ehituses osalemise eest on kristallid, mis toob meid nüüd obeliski ja mängu eesmärgi juurde.

Mängulaua keskel asub Keskväljak koos Obeliskiga. Seal saavad mängijad ehitamise asemel teha kristallide eest annetusi. Annetuste suuruseks on alguses seitse kristalli, kuid mängu edenedes see arv kasvab. Mängu võitmiseks on vaja vastavalt mängijate arvule teha 4 kuni 6 annetust.

Üldmulje

Blue Moon City näol on tegemist suhteliselt lihtsa strateegiamänguga, mille õppimine läheb kiiresti. Mäng on hästi tasakaalus, nii et tihti võidetakse oma vastaste ees väga väikese edumaaga ja viimasel käigul on mitmel inimesel võimalus mäng lõpetada. Teiste mängijate tegevust tuleb jälgida ning sellest on võimalik kasu lõigata, kuid agressiivsemad mängijad võivad puudust tunda otsese konflikti puudumisest.

Ühe positiivse küljena võib veel välja tuua, et Blue Moon City töötab väga hästi ka kahe mängijaga.

“Mis mõttes hardcore? Ma mängin ju ainult paar-kolm õhtut nädalas! Ma tean inimesi, kes nädal aega järjest iga päev mängivad. Viimasel ajal kusjuures mängin veel vähem.”

Miks?

“Noh, tead ju küll, ma lõigun neid Coast to Coasti tükke praegu õhtuti, see võtab ikka jube kaua aega. Laud on pisikesi papitükke täis, paberipatakad ja lamineerimiskiled ja…Miks sa naerma hakkasid?!”

Kuidas sa mängude juurde sattusid?

Juulis 2007 olin sõpradel Norras külas ja mõlemal õhtul seal olles mängisime midagi põnevat. Esimene mäng, millega kokku puutusin, oli Arkham Horror, 4-5 tundi kestnud õudusteemaline koostöömäng. Väga palju linna peal käia ja vaatamisväärsusi uurida tookord Norras ei õnnestunudki, selle eest sain ära näha ka Railroad Tycooni ja Ticket to Ride‘i. Tagasi Eestisse jõudes tellisin peaaegu kohe ka endale Arkhami, Tycooni ja Game of Thronesi. Ja nii see läks.

Millega sa veel tegeled?

Juba ammu enne lauamänge oli mu huvialaks ulme-ja fantaasiakirjandus. Üheks lemmikuks on Orson Scott Cardi Enderi-saaga.

Sportliku poole pealt olen tegelenud rulluisutamisega, allveeorienteerumise ja sukeldumisega. Kuna veealune maailm paelub mind endiselt, plaanin kindlasti sukeldumise juurde tagasi pöörduda.

Natuke tegelen ka fotograafiaga, praegu põhiliselt lauamänguseltskondi pildistades.

Milline on su lemmikmängude top 5?

Railroad Tycoon oli üks esimesi lemmikuid ja on nende hulgas tänaseni. Nüüd on see õnneks Railways of the Worldi nime all uuesti saadaval. Eriti meeldib mulle viimane Inglismaa kaart, kus on palju linnu tihedalt koos, häid võimalusi jätkub igale mängijale, kuid tihti läheb ka kõvaks konkurentsiks.

Teisena ei  lähe kirja mitte üks konkreetne mäng, vaid 18xx kui mängude süsteem. Seal on üle saja mängu, olen neist mänginud ainult viit. Tegemist on majandusmängudega, kus mängijad ostavad ja müüvad eri raudteefirmade aktsiaid ning üritavad selle ja firmade opereerimise pealt kasumit teenida.

3. ja 4. kohal on eelmisel aastal Essenis avastatud pisikese Hollandi mängutootja Splotter Spelleni mängud Roads & Boats ja Indonesia. Roads & Boatsis peavad mängijad üles ehitama toimiva transpordisüsteemi, et kõik ehitusmaterjalid õigeks ajaks õigesse kohta toimetada. Mitte miski ei toimu iseenesest, kõige jaoks pead sa ise asjad kohale viima, kõvasti planeerima ja käike ette mõtlema.

Indonesias on jälle tegemist kaupade tootmise ja transpordiga, kuid seekord omavad mängijad erinevaid istandusi ja laevafirmasid, kes peavad omavahel koostööd tegema. Kui enamasti meeldib mulle rohkem oma süsteemi ülesehitamine teistest sõltumatult, siis Indonesia võlu seisneb just selles, kui palju tuleb teistega arvestada.

5. koha pärast võistlevad taas kord üks rongimäng – Railroad Tycooniga samasse perekonda kuuluv Age of Steam – ja esimene puhas eurokas Caylus. Mõlemad pakuvad tõsist mõtlemisainet umbes 3 tunniks.

Et siis rongimängud?

Jah, see on tõsi, kuid rongimängud on väga lai valdkond. Selle nimetuse alla võetakse kokku tohutu hulk erinevaid ja põnevaid mänge, mida ühendab ainult teema, mängu mehaanika ja raskusaste on vägagi erinevad. On sellised, kus tuleb oma ühe rongiga mööda kaarti ringi sõita ja kaupu vedada, nt Empire Builderi seeria, siis veel tee-ehituse ja kaubaveo teemalised mängud, nagu Railroad Tycoon ja Age of Steam. Ja veel on olemas 18xx sarja raudteemängud, kus rongiteema on ainult üks mängu aspektidest ja väga oluliseks saab aktsiatega kauplemine ja firmade majandamine.

Rongiteemal on ka peremänge tehtud, näiteks väga populaarne Ticket to Ride’i seeria, kuid neid ma rongimängudeks ei liigitaks, 18xx-ga võrreldes on nad nagu öö ja päev.

Palju on oma loomingus rongiteemat kasutanud Martin Wallace, kelle viimane sellesse kategooriasse kuuluv mäng räägib hoopiski juustu vedamisest Wensleydale’is. Rongidest rohkem meeldivad mulle nende mängude mehaanika, võimalused, oma süsteemide ülesehitamine. Need meeldiks ka siis, kui ronge otseselt mängus poleks.

Milline on su ekstreemseim mängukogemus?

Mängukoha mõttes on üks veidramaid kogemusi enne Ludo poe avamist seal lae värvimiseks mõeldud redeli peal Gigamicu loogikamängude mängimine.

Mänguajast rääkides, üsna tihti venib mänguõhtu päris pikaks. Kunagi 2007 sügisel sõpradega Arkham Horrorit mängides, kui kell 3 öösel seitsmetunnine mäng läbi sai, alustasime kohe uuega. Ka nüüd pean plaane ühe mängu tegemiseks, mille mänguaeg on autori andmetel 10h, kuid arvan, et meil läheb üle 15.

Räägid ehk sellest lähemalt? Nii kaua kestavad mängud ju üsna harva?

Praegu on teoksil üks päris ekstreemne mänguehitusprojekt, 18C2C (Coast to Coast), mille puhul pole tegu selle sarja juures tavalise ühe osariigi kaardiga, vaid on kujutatud tervet USAd läänerannikust idarannikuni. Mängulaua suurus tuleb 160×90 cm ning erinevaid materjale välja lõikamiseks oli ligi 70 lk.

Allani isetehtud 18AL

Mängude ehitamine – mida see endast kujutab?

On olemas palju huvitavaid mänge, mida ei ole kirjastuste poolt välja antud, kuid mille meisterdamiseks on Internetis kõik vajalikud materjalid olemas. Esimene, mille ma ise kokku panin, oli 18xx sarjast pärit 18AL, kuid kõige tuntum neist on tõenäoliselt üksi mängimiseks mõeldud tsivilisatsiooniehitusmäng Pocket Civ.

Ise mängu meisterdades sõltub lõpptulemus kulutatud ajast – mängitav on ka tavalisele paberile prinditud ja välja lõigatud mäng, kuid veidi vaeva nähes võib saavutada ka sellise tulemuse, et ei pruugi arugi saada, et mäng on ise kodus valmis tehtud.

Kel asja vastu huvi tekkis, võib otsida BGGs print&play mänge. Näiteks selles nimekirjas siin on 501 mängu.

Räägi natukene BGG’st. Mis seal veel teha saab?

Boardgamegeek.com on maailma suurim lauamänguandmebaas, kus pea iga mängu kohta leidub hulgaliselt pilte, arvustusi ja kommentaare. Hetkel on seal kirjas ca 47 000 erinevat lauamängu. Kasutajad saavad mängitud mängudele 10-pallisüsteemis hindeid anda, nendest kujuneb välja edetabel, kus on praegu mänge umbes 6000.

Üks Boardgamegeeki võimalusi on mängitud mängude logimine, virtuaalse mängupäeviku pidamine, mida mina olen teinud oma lauamängukarjääri algusest peale. Lisaks saab sinna oma olemasolevad mängud kirja panna, foorumites kõikvõimalikel lauamänguteemadel suhelda jpm. Sageli juhtub, et mänguautorid selgitavad reeglitesse jäänud kitsaskohti lahti just Boardgamegeekis.

Veel on seal võimalik lugeda ja piltidelt vaadata, millega teised mängufännid hakkama on saanud. Näiteks võib lemmikmängude jaoks tavaliste nuppude asemele kujukesed voolida ja ära värvida, karbile isetehtud lahtrite süsteemi meisterdada, et asjad paremini ära mahuks… Ägedaid karbisisusid olen ka ise teinud.

Mida sa veel ise teinud oled?

Noh, juba pikemat aega plaanin Railroad Tycooni tühja linna tähised ära värvida, praegu on nad kõik ühesugused pruunid. Riiulis ootab hunnik voolimismassi, et sellest kujukesi teha.

Ja mu viimased kaks sünnipäeva on lauamänguteemalised stiilipeod olnud, selliste ürituste korraldamine on vast ka üks lisavõimalus lauamänguritele.

Mis su lemmik mängunuppude värv on?

Mängin võimalusel rohelistega. Eelmisel aastal ostsin Esseni lauamängumessilt komplekti puidust rohelisi vedurikujulisi nuppe, kasutan neid eri mängudes.

2 fakti ja 1 vale, sinu ja mängudega seoses

- Mul on kodus 4 ja pool Cthulhut

- Kõige kauem olen järjest mänginud 35 tundi

- Tegelikult sattusin ma lauamängude juurde tänu ajakirjale FHM

Lõpetuseks üks kohustuslik muusikapala kõigile Arkhami fännidele:

Lauamängur on blogirubriik, kus tutvustame Ludo töötajaid ja klubilisi. Aapo kohta saab lugeda siit.

Värsketest väljalasetest jõudis kohale Dominioni kõige uuem laiend Alchemy ning kunagisse Alea kuulsasse seeriasse kuuluva  Traders of Genoa uus versioon Genoa. Täiendust on saanud ka Uwe Rosenbergi Agricolaga alanud triloogia –  saabus selle kolmas osa At the Gates of Loyang.

Kriminaalteemaliste mängude valik on meie riiulitel samuti laienenud, hetkel on olemas Mystery Express, Kill Doctor Lucky ja Mystery of The Abbey. Tuletame meelde, et eestikeelse Mr Jacki sooduskampaania kestab jätkuvalt! Ingliskeelsena on meil riiulis ka selle mängu teine osa, Mr Jack in New York.

Täna on Tallinnas ja Tartus toimumas ka mänguõhtud, kuhu on veel vabu kohti ning mängude ostmisel kehtib iganädalane klubisoodustus -5%.

]]> http://lauamangud.ludo.ee/2010/05/26/uus-kaup-ludos-jungle-speed-dominion-alchemy-ja-palju-muud/feed/ 0 http://lauamangud.ludo.ee/2010/05/08/populaarne-ja-vastuoluline-lauamang-agricola/ http://lauamangud.ludo.ee/2010/05/08/populaarne-ja-vastuoluline-lauamang-agricola/#comments Sat, 08 May 2010 13:09:32 +0000 Berit http://lauamangud.ludo.ee/?p=982 Siret kirjutas ülevaate Agricolast, mis on hetkel BGG edetabeli teisel kohal. Lisame siia juurde ka Marguse videoülevaate Agricolast.

Mis muljed on sellest mängust sulle jäänud? Kas Agricola kõrge koht edetabelites on põhjendatud?

Kui tekkis huvi ja tahaksid Agricolat endalegi, astu Ludost läbi, saadaval on nii põhimäng kui laiend Farmers of the Moor.

Ma naudin võimalust ehitada kosmoseimpeeriumit, juhtida võitmatut sõjaväge või taasluua antiikseid tsivilisatsioone.

Agricola pakub võimalust künda põldu.

Esmakordselt mängust kuuldes ei mõistnud ma, miks peaks keegi üldse sellist teemat eelistama. Kui kõik teised mängud pakuvad võimalusi oma võimuiha rahuldamiseks või finantsgeeniuse tõestamiseks, milleks peaksin ma soovima kala püüda või saviahju ehitada? Minu skepsis oli intensiivne ja ümberlükkamatu: Agricola ei saa olla hea mäng.

Esmakordselt mängu nähes, ise samal ajal Fury of Dracula’t mängides, ei jätnud ma pseudopõllumehi naeruvääristavatest fraasidest ilma. Veidra kujundusega lauakesed, mille peale puidust jublakaid asetati, ei kutsunud end näppima ning idee savionnikeste ja lehmaaedikute ehitamisest ei tundunud minu militaarambitsioonidega kokku käivat.

Kuu aega hiljem, pärast oma esimest mängu, veetsin ma kaks päeva savist pereliikmete kujukesi ja lambakesi voolides ja värvides. Tuli välja, et ma olin eksinud.
Agricolas pole ambitsioone vajagi. Tegemist on “tagasi juurte juurde”-tüüpi mänguga, mis annab postmodernismis kalestunud inimestele võimaluse käed mulda lüüa ja testida oma lambakarjuse oskusi. Alustades pisikese onniga tühjal tühermaal, tekib isegi kõige südametumal olevusel emotsionaalne hetk, kui ta lõpetab mängu uhke kivimaja, kolme lapse, köögiviljapeenra ja eeskujuliku lehmakarjaga. Seosed ja seotus on selle mängu suurim trump, samuti ka suhteline dünaamilisus.

Mängu mehhaanika on üles ehitatud lihtsalt: sul on oma töölised (loe: sa produtseerid lapsorje, kes Su põllul orjavad ja porgandeid juurivad, kuni sa ise jõe ääres kala püüad või korve punud), kellele iga käik üks tegevus valitakse (tegevused kajastuvad tegevuste laual). Kui keegi mängijatest ei otsusta käigu jooksul näiteks puitu korjata, tekib puitu juurde. Kui keegi kala ei püüa, on järgmine käik kalu rohkem… Iga mängufaasi lõpus on “lõikus”, mille käigus tuleb oma pereliikmed ära toita ning lõpuks kasvab vili ja lambad saavad väikesi lambabeebisid. Kõlab nagu plaan?

Siiski mitte. Minu jaoks toimib nii see teema kui mehhaanika ainult, ja ma kordan, ainult üksikmängus. Kui ma olen üksik farmer, kes ennast üles töötab, toimib Agricola nii, nagu ta peaks: ma saan langetada otsuseid, mis mõjutavad minu ülejäänud mängu käiku. Kui ma otsustan mitte ühte veist võtta, tähendab see seda, et järgmise lõikuse ajal minu üks veis ei paljune, järelikult ei saa ma neid kastrulisse pista ja oma perele ühepajatoitu keeta, elik pean ma minema toitu kerjama ja lõpetan halva skooriga. Samas tean ma täpselt, et juhul, kui ma otsustan praegu viljaseemneid juurde võtta ning põldu künda, saan ma oma 3 viljavihku oma tühjale põllule külvata, mis lõikuse ajal mulle leivaks küpsetatavat saaki annab – ja mu pere saab süüa!

Mis toimub aga multiplayeri variandis? “Ma mõtlen, et täna peaks minema metsa ja veidi puid raiuma. Pärgli päralt! Naabertalu Jaan läks hoopis ise metsa. Mina sinna küll minna ei saa. Lähen hoopis kalale. Tuhat ja tuline! Kuuse-Kulno on ise jõe äärde maha istunud ja akvahulguseid nillima hakanud. See ei kõlba küll kuskile. Hakkan parem korvipunujaks… “

Temaatilises võtmes ei toimi selline mehhaanika teps mitte, rääkimata sellest, et mind ajab väga närvi, kui ma tahan omaenda põldu künda ja ma ei saa seda teha. Terve küla peale on ainult üks ader või?

Teiseks on põhimõtteliselt tegemist toidumasina ehitamisega. Kui toidu tootmine on automatiseeritud, saab asuda muude asjade ehitamise juurde. Kõigepealt tuleb võita Puidusõda ja sealt edasi teiste võtmetähtsusega ressursside kogumisvõidujooksud. Ent me ei räägi “ettenägematutest olukordadest,” mis elus sageli ette tulla võivad. Me räägime sellest, et kui mingi hetk on mängijal vilja/veist ja hea ahi, tuleb tema skoor tõenäoliselt päris hea.

Kolmandaks tooksin veidi selgust ka Agricola väidetavalt rasketesse reeglitesse/keerulisse mängimaõppimisse.

Nii, nagu mitmete mängude puhul, kuulsin ka Agricola ja tema reeglite kohta hirmujutte (mis minu jaoks on sama kredibiilsed kui väited, et Race for the Galaxy ikonograafia on raskesti hoomatav).

Ärge mängige seda mängu “perereeglitega”.

Ärge kartke, et reegleid on liiga palju.

Agricola on sügavalt intuitiivne mäng ning kui nüüd veidi mõelda, selgub, et reegleid justkui polekski. Võta üks puidust jublakas (pereisa) ja aseta ta mängulaual soovitava tegevuse peale. Korda seda, kuni kõik pereliikmed (kaasaarvatud lapsorjad) on endale tegevuse leidnud. Soorita tegevused. Tee kõike kogu aeg uuesti, vahepeal pere toites ja vilja paljundades. Viimase faasi lõpuks on sinu ees laual tilluke agraarime kõige suurema kõrvitsaga ning ees seisab mängu parim osa: skoorimine (sellest mõnust räägib ehk keegi teine. Kui üldse keegi). Mängu mängimiseks pole tegelikult suurt midagi teada vaja.

Need kaardid? Oo, need kaardid. Jah, neid on palju. Jah, mõned neist on päris tugevad ja teised jälle niisama naljaviluks. Aga õnneks on kõikide kaartide peal kirjas, mida nad teevad ja kui pole, saab seda reegliraamatust leida. Ikkagi ei saa ma aru, miks peaks keegi tahtma Agricolat perereeglite järgi mängida (so ilma lisakaartideta). Nii ei saa ju Syncophantiks hakata, kui põllukündmine nässu läheb…

Agricola on kindlasti väga hea mäng. Multiplayer versioon on natuke kaheldav, soolomäng on suurepärane ja enda mõtet õigustav. Mäng võib mingil hetkel rohkem raamatupidamise moodi tunduda, ent niiviisi on mitmetega ja paljudega veel hullemini.

Mängiksin seda tõenäoliselt kunagi veel – ja tõenäoliselt üksi. Ma saan aru, miks seda nii kõrgelt hinnatakse, ent ma pole väga kindel, kas see ka õigustatud on. Tegemist on hea mänguga, ent mitte nii hea…

Ütles Siret ja haaras oma 12 käsitsivoolitud lammast, et väike Agricola-sessioon teha.

Lauamängus Pandemic olete te viirustega võitleva eriüksuse liikmed, kelle ülesanne on maailma päästa! Võiduni viib ainult hoolikas planeerimine ja tihe koostöö.

Eelmisel nädalal näitasime teile videot, kus Margus tutvustas Ludo Lauamänguklubi ja mängu Katani Asustajad.